Aja jooksul tugevdavad need korduvad fraasid negatiivseid mõtlemismustreid.
Negatiivne enesest rääkimine muutub lõpuks harjumuseks / Foto: pixabay.com
Püsivalt negatiivse mõtlemisega inimesed kasutavad sageli samu fraase, mis loovad pessimistliku ellusuhtumise ja takistavad raskustega toimetulekut. Sellistele järeldustele jõudsid YourTango viidatud psühholoogid.
Ekspertide sõnul muutub negatiivne enesest rääkimine aja jooksul harjumuseks. Teatud mõtete pidev kordamine tekitab ebaõnnestumise mõtteviisi, mis raskendab inimesel otsuste langetamist, uute asjade proovimist ja muutustega kohanemist.
Aja jooksul tugevdavad need korduvad fraasid negatiivseid mõtlemismustreid. Need muutuvad osaks sellest, kuidas inimene seletab ebaõnnestumisi, suhteid ja isegi tavalisi sündmusi.
Siin on 11 fraasi, mida negatiivse mõtlemisega inimesed ikka ja jälle kordavad.
1. “Mis mõtet sellel on?”
Seda väljendit kasutatakse sageli siis, kui on juba otsustatud, et jõupingutused ei muuda midagi. Sellist reaktsiooni seostatakse omandatud pessimismiga, kui tulemust tajutakse ette kaotusena.
Kui inimesed usuvad, et nende tegevus ei muuda midagi, lõpetavad nad investeerimise keeruliste probleemide lahendamisse. Küsimus “mis mõte on?” võib olla viis riski või vastutuse vältimiseks. See aitab ootusi varakult langetada ja kaitsta pettumuse eest, kuid aja jooksul piirab vaikselt valikuvõimalusi.
2. “Minuga juhtub seda alati.”
Negatiivse mõtlemisega inimesed tõlgendavad individlseid ebaõnnestumisi sageli isikliku ebaõnne mustritena. Psühholoogid nimetavad seda tendentsi üleüldistamiseks, kui ühest ebameeldivast sündmusest saab globaalse isikliku ajaloo tagajärg.
Kui inimene ütleb “minuga juhtub seda alati”, siis tegelikult ühendab ta palju erinevaid sündmusi üheks kategooriliseks järelduseks. See sõnastus tugevdab nõiaringi tunnet, millest on võimatu välja pääseda.
3. “Miski ei tule kunagi välja”
See fraas peegeldab globaalset arusaama keerukusest. Selle asemel, et hinnata ühte olukorda, vaatab inimene elu ennast pideva pettumuste jadana.
Sellised negatiivsed üldistused võivad moonutada reaalsustaju. Seda fraasi sageli korrates võib inimene positiivseid näiteid alateadlikult ignoreerida. Edud hakkavad tunduma juhuslikud ja ebaõnnestumised – loomulik, mis tugevdab usku, et pingutused annavad harva tulemusi.
4. “Inimesed on kõige kohutavamad olendid”
Sellised väljaütlemised viitavad kasvavale küünilisusele ümbritseva ühiskonna suhtes. Sotsiaalpsühholoogia uuringud näitavad, et kui inimesed kogevad suhetes korduvat pettumust, hakkavad nad pidama üldisi kaitsvaid uskumusi inimloomuse “inetusele”.
Esialgu võib see fraas olla ainult emotsionaalne reaktsioon ärritusele. Selle regulaarne kordamine võib aga muuta selle stabiilseks hoiakuks. Selle tulemusena hakkab inimene teisi tajuma läbi kahtluse või ärrituse prisma, mis muudab suhete loomise keeruliseks. Kui inimene ootab inimestelt halvimat, hakkab ta just selliseid ilminguid sagedamini märkama.
5. “Ma teadsin seda”
See fraas peegeldab tagantjärele pessimismi. Kui midagi läheb valesti, esitab inimene selle tõendina, et tema negatiivsed ootused olid kogu aeg tõesed.
Uuringud kinnitavad, et inimesed kipuvad paremini mäletama teavet, mis kinnitab nende olemasolevaid tõekspidamisi. Fraas “ma teadsin seda” tugevdab vältimatu pettumuse tunnet. Olukorra analüüsimise asemel muudab ta iga sündmuse negatiivse stsenaariumi kinnituseks.
6. “Mul on tõesti õnnetu”
Selline terminoloogia esitleb elu pigem kui midagi, mis inimesega juhtub, mitte kui midagi, mida ta saab mõjutada. Uuringud näitavad, et inimesed, kes omistavad tulemusi peamiselt välistele teguritele, tunnevad sageli vähem autonoomiat otsuste tegemisel.
Fraas “mul lihtsalt ei vedanud” võib kõlada kahjutult, kuid selle korduv kordamine peegeldab usku, et see, mis juhtub, ei sõltu isiklikest tegudest. Kui ebaõnnestumisest saab universaalne seletus, hakkab pingutus tunduma mõttetuna.
7. “See ei lähe kas”
Isegi positiivsed kogemused võivad negatiivse suhtumisega inimese jaoks tunduda ajutised. Heade aegade nautimise asemel võib ta oodata hetke, mil kõik jälle kokku variseb.
Psühholoogid nimetavad seda kaitsepessimismiks, strateegiaks, mille puhul halvima ootamist tajutakse emotsionaalse ettevalmistuse viisina. Fraas “see ei kesta ka aitab lootusest distantseeruda, kuid samal ajal takistab positiivsete emotsioonide täielikku kogemist.
8. “Miks üldse proovida?”
See fraas peegeldab sügavamat meeleheidet kui lihtne pettumus. Ta vihjab, et pingutus ise tundub mõttetu.
Kui inimesed ootavad pidevalt ebaõnnestumist, väheneb nende tegutsemistahe märgatavalt. Selline suhtumine võib ilmneda pärast rasket kogemust, kuid kui see muutub harjumuspäraseks, annab see märku tõsisemast sisemisest seisundist.
9. “See võib juhtuda ainult täna.”
Negatiivse ellusuhtumisega inimese jaoks saavad väikesed mured sageli sümboliks. Hilinenud rongi või pikka järjekorda võib võtta kui kinnitust, et päev on rikutud.
Inimesed, kes keskenduvad negatiivsetele detailidele, võivad tahtmatult suurendada väikeste tüütuste tähendust. Seetõttu hakatakse ajutisi ebamugavusi tajuma kui tõendeid tõsisematest probleemidest.
10. “Keegi ei hooli”
See fraas peegeldab sageli isikliku eraldatuse või pettumuse tunnet. Inimesed on sotsiaalse tagasilükkamise tunde suhtes äärmiselt tundlikud. Kui keegi ütleb korduvalt: “Keegi ei huvita”, võib ta väljendada sügavamat frustratsiooni avaliku toetuse või tunnustuse puudumise pärast.
Probleem on selles, et selline väide kõlab absoluutse väitena. See ei jäta ruumi nüanssidele ja tugevdab tunnet, et ei suuda teistega ühendust saada. Aja jooksul võib see suurendada inimestevahelist emotsionaalset distantsi.
11. “Ma vaatan asju lihtsalt realistlikult.”
Võib-olla kõige levinum fraas, mida inimesed kasutavad negatiivse ellusuhtumise kaitsmiseks.
Mõnikord kutsuvad inimesed negatiivseid prognoose realismiks, et kaitsta end pettumuse eest. See seletus kõlab loogiliselt ja ratsionaalselt, kuid selle fraasi regulaarne kordamine viitab sageli maailmavaatele, mis ootab läbikukkumist juba enne tõeliste põhjuste ilmnemist. Sellest saab omamoodi kilp, mis kaitseb negatiivseid hoiakuid.
Lisaks märgivad eksperdid, et pessimistliku suhtumisega kaasneb sageli ka halvima ootus. Psühholoogide sõnul võivad sellised hoiakud tõsiselt mõjutada emotsionaalset seisundit ja elukvaliteeti. Negatiivset enesest rääkimist saab aga järk-järgult muuta, kui õppida selliseid mõtteid märkama ning asendama need optimistlikumate ja konstruktiivsemate olukorrahinnangutega.
Õnnetud inimesed on altid negatiivsetele harjumustele
Psühholoogid on nimetanud 11 harjumust, mida õnnetud inimesed peaaegu alati enne kodust lahkumist teevad – alates pidevast telefoni kontrollimisest kuni juhuslikele probleemidele mõtlemiseni. Sellised väikesed negatiivsed harjumused ja hoiakud võivad muutuda rutiiniks ja halvendada teie psühholoogilist seisundit.
Rahaline edu sõltub sageli harjumustest, mida me oma igapäevaelus kasvatame. Kuigi süsteemsed tegurid mõjutavad kahtlemata majanduslikku stabiilsust, võivad teatud käitumised oluliselt mõjutada meie finantstrajektoori.
