Rahu iga hinna eest: psühholoog selgitas, miks konflikti vältimine sind seestpoolt hävitab

Foto: avatud allikatest

Lapsepõlve viisid hirmudega toimetulekuks muutuvad täiskasvanueas eneseohverduse harjumuseks.

Allikas:

Soov säilitada suhtes rahu iga hinna eest tundub sageli ülla joonena, kuid selle “rahuloome” taga võib peituda sügav sisemine kriis. Eksperdid märgivad, et süstemaatiliselt stressi neelavad inimesed elavad tegelikult pideva pühendumise seisundis, mis aja jooksul viib emotsionaalse läbipõlemiseni ja võõrandumiseni, kirjutab NLC.

Miks on konflikti vältimine “turvaline”?

Skeemiteraapia kohaselt pole vaidlusi vältimise harjumus ainult isiksuseomadus. Enamasti on see lapsepõlves “programmeeritud” turvamudel. Kui laps on tundnud, et erimeelsuste näitamisega kaasneb karistus, alandamine või armastusest ilmajätmine, õpib ta vaikima.

Täiskasvanueas muutub see automaatseks reaktsiooniks: keha pingestub juba ainuüksi mõttest konfliktile ja inimene valib kergema vastupanu tee, et saada kohest leevendust.

Kuidas probleemi lahendada

Skeemiteraapia loogikast lähtudes toob autor välja kolm peamist keeruliste olukordade ületamise stiili:

  • Alistumine: täielik kohanemine teise vajadustega ja kellegi teise õiguse tunnustamine.
  • Vältimine: füüsiline või emotsionaalne põgenemine – sõnumite ignoreerimine, vaikimine või vestluste edasilükkamine hilisemaks.
  • Ülekompenseerimine: püüd olla “liiga kena”, kiire vabandus ja vahendaja mängimine pingete tasandamiseks.

Kuigi selline inimene tundub väljastpoolt meeldiv ja mugav, koguneb sees pahameel, viha ja tühjuse tunne. Psühholoogid rõhutavad, et tugevad suhted ei ole üles ehitatud konfliktide puudumisele, vaid võimele väljendada pingeid, kartmata tagasilükkamist.

Muutuste pöördepunktiks on oskus teha vahet praegusel reaalsel ohul ja vanadel “lapsepõlvestsenaariumidel”. Eesmärk ei ole saada kaklejaks, vaid õppida määratlema oma piire lühikeste ja selgete fraasidega, tagastades suhetele aususe ja etteaimatavuse.

Sait ei ole turvaline! Kõik teie andmed on ohus: ründajad kasutavad paroole, brauseri ajalugu, isiklikke fotosid, pangakaarte ja muid isikuandmeid.

Share to friends
Rating
( No ratings yet )
Kasulikud näpunäited ja elulood